 "Kui teada sain, et olen HIV-positiivne, mõtlesin, et minu elu on nüüd lõppenud – heal juhul jagub seda veel paariks aastaks," meenutab tallinlane Igor Sobolev Õhtulehes. Sellest on nüüd möödas 18 aastat. Igor Sobolev (37) tunnistab, et sai HI-viiruse kaitsmata seksuaalvahekorra teel. "Olin kuulnud, et HIV ja aids on olemas, kuid olin veendunud, et mind see ei puuduta."
Mees on oma haigusega leppinud, kuigi teab, et nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu võib pisimgi terviseprobleem osutuda talle saatuslikuks. "Samas võin elada täiesti tervet ja normaalset elu veel palju aastaid," ütleb Sobolev.
Eestis liigub ringi ligi 12 000 viiruskandjat
Igor ütleb, et enam-vähem tänapäevaseid ravimeid on saada juba 11 aastat. "Enne seda kaotasime aastas paar saatusekaaslast."
Kuidas kaaslaste surm Igorile on mõjunud? "Ainus võimalus oli jälle mõelda, et minuga seda ei juhtu," tunnistab ta. Tegelikult võib kõike juhtuda. Seda teab Igor väga hästi, sest kuus aastat tagasi hakkas ta juhtima Tallinnas tegutsevat HIV-positiivsete võrgustikku.
Mida Igor arvab sellest, et augustis avastati HIV 29 uuel inimesel – on neid vähe või palju? "Eks see sõltub sellest, millega võrrelda. 29 igas kuus on päris suur arv, kuid võrreldes ajaga, kui aastas tuvastati 1000 uut viiruskandjat (2001. aastal registreeriti 1474 nakatunut – S. P.), on see tunduvalt väiksem," lausub ta.
Igori sõnul võib väita, et HIV epideemia on praeguseks stabiliseerunud. "Kuigi eestlaste rahvaarvu kohta on HI-viirusekandjaid endiselt palju." Esimene HIV kandja registreeriti Eestis 1988. aastal, praegu on neid ametlikult registreeritud ligi 8000, kuid spetsialistide arvates liigub tegelikult selle viirusega Eestis ringi ligi 12 000 inimest.
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Kristi Rüütli sõnul ei näita diagnoositud nakatunute arv tegelikku HIV levikut. "Paljud HIV-kandjad ei tea, et nad on nakatunud, kuna selleni võib kuluda 4–5 aastat ja vahel isegi kauem, kui tervis halvenema hakkab," teab ta.
"See tähendab, et suur hulk eestimaalasi on potentsiaalsed nakatajad," ohkab Igor ja paneb kõigile südamele: end tuleb HI-viiruse suhtes testida. Igas maakonnas on nakkuskabinetid, kus seda teha saab, aeg-ajalt on püstitatud ka HIV kiirtestitelke.
"Mõni arst on küll veendunud, et testid peaksid jääma tervishoiuasutusse. Aga kui kiirtest aitab tuvastada HI-viirust, tuleb seda teha," on Igor veendunud. Seda enam, et kõik avastatud viiruskandjad suunatakse kontrolli tervishoiuasutusse ja seni pole ükski testitulemus valeks osutunud.
HIV avastati 73aastasel mehel
Igor soovitab unustada müüdi, et HIV on vaid narkomaanide, prostituutide, geide ja noorte haigus. "Eelmisel aastal avastati HIV 73aastasel mehel."
Igori sõnul teeb praegu HIV-positiivsetele enim muret tõrjutus. "See on kummaline, sest aids pole enam surmav haigus. Ka Eestis on kättesaadavad parimad ravimid ja arstid," arutleb ta.
Näiteks julges üks kolme lapse ema rääkida haigusest ajakirjanduses oma nime ja näoga. Seepeale moodustasid lasteaias teiste laste vanemad tema vastu liidu ja hakkasid nõudma tõendit, et tema lapsed on terved. Lugu oli ebameeldiv, kuid lõppes õnneks rahumeelselt. Ka tööandjad kipuvad inimestelt nõudma täiesti ebaseaduslikult tõendit HI-viiruse kohta.
Enim diskrimineeritakse tervishoiuasutustes
Kuigi Eestis maksab riik HIV-positiivsete ravi kinni, napib selle tõve põdejaile tugiteenuseid. "Püüame neid pakkuda, kuid see on raske. Väiksemates paikades on inimestel suur hirm – nad kardavad, et meie ruumidesse tulles võivad kokku sattuda tuttavaga. Nad on nõus vaid helistama," selgitab ta.
Sellel hirmul on alus – hiljaaegu korraldatud uurimus näitas eelarvamuslikku suhtumist ning sellest tulenevat diskrimineerimist. "Enim juhtub seda paraku tervishoiuasutustes."
Igor siinkohal tuua ei taha, paari nädala eest temani jõudnud juhtumiga pöördutakse kohtusse.
Seepärast ei imesta Igor enam, kui HIV kiirtesti tuleb tegema meditsiinitöötaja. "Hiljaaegu käis meil üks naine. Ta ütles, et ei julge oma asutuses seda teha, sest kardab kolleegide suhtumist. Tema abikaasa on nakatunud, seetõttu on aeg-ajalt testi tegemine kohustuslik," räägib mees.
Igor teab hästi, et HI-viirusest teadasaamine lööb maailma uppi. "Mina jätsin kooli pooleli, sest arvasin, et suren nagunii ja sel pole enam mõtet. Aga praeguseks olen ülikooli lõpetanud," toob ta näite.
Nagu omal ajal toetasid teda HIVga kohanemisel saatusekaaslased, teeb ta seda nüüd ise. Ning viiruse olemasolu tuletab talle meelde vaid see, et peab kaks korda aastas käima arsti juures kontrollis ning võtma kogu aeg ravimeid.
Vaata lähemalt:
|
