Räägime valimistest, partnerlusseadusest, homofoobiast ja sallivamast ühiskonnast. Valimistepäeva eel uurisime Reformierakondlaselt Imre Sooäärelt, mida on geikogukonnal valimistulemustest oodata-loota ja milline on geikogukonna enda roll sallivama ühiskonna poole liikumisel. Valima peab inimesi, keda usaldad, mitte erakondi, rõhutab Imre Sooäär valimiste eelses eksklusiivintervjuus Eesti gei-bi-lesbi-kogukonna teabe- ja elustiilikeskusele Cafe HMSX. "See, millises Eestis me elada tahame, on meie endi otsustada," tuletab ta meelde põhitõde. Imre ise unistab avatud,  sõbralikust, tasakaalus ning vaimselt ja füüsiliselt tervest Eestist.

Kui tahame Toompeale uut Riigikogu, mis oleks salliv, mõistev ja avatud kõigi ühiskonnagruppide osas, peaksime valima konkreetseid inimesi, kes on erakondade nimekirjades, mitte aga erakondi.

Paljud valijad ei tea, et ringkonna nimekirjad reastatakse ringi vastavalt iga kandidaadi personaalsele valimistulemusele ja inimestel on reaalselt võimalik muuta riigikogu koosseisu. Hääletades ainult erakonna poolt, nõustuvad inimesed tegelikult erakondade poolt ette söödetud järjekorraga ja saavad mõjutada ainult kohtade arvu.

Riigikogu isikkoosseisu sallivamaks muutiseks tuleks vaadata igale kandidaadile näkku ja küsida, kas ta teie kogukonna huvide eest seisab või mitte. Postimehe valimismasin on selleks väga hea vahend, et näha iga kandidaadi personaalseid eelistusi oluliste teemade, kasvõi partnerlusseaduse osas.

Reformierakond on sallivuse teemal palju ära teinud, kaasa rääkinud ja loodetavasti annab oma panuse ka järgmisel neljal aastal. Mida pead seadusloomes selles osa kõige olulisemaks viimastel aastatel?

Võrdse kohtlemise seadus, mille Riigikogus vastu võtsime, oli Eesti seadusloomes murranguline. Esimest korda võeti kasutusele täiesti uus termin: kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Pean seda Eesti sallivamaks muutmisel üheks oma isiklikuks töövõiduks parlamendis, kuna konkreetne ettepanek selle termini seadusesse kirjutamiseks tuli minu poolt. Ministeerium pakkus küll ka kompromissina muid väljendeid, nagu seksuaalne valik või suundumus, aga leian, et sättumus on täpsem, kuna see vastab ingliskeelesele vastele "orientatsioon".

Suundumus on pigem trend, aga sõnas sättumus on ettemääratuse varjund, mis väljendab, et tegu ei ole pelgalt moevalikuga, vaid millegi sügavamaga looduses. Pärast selle seaduse vastuvõtmist 11. detsembril 2008 on seda terminit juba mitmes teises seadusaktis kasutatud.

Millised on meie võimalused ja vajadused, võibolla et isegi lootused järgmiseks neljaks aastaks, kui mõelda sallivuse, võrdõiguslikkuse ja tolerantsuse paradigmas - mida saame ja mida peame ära tegema, inimestena, kodanikena, poliitikutena?

Järgmine suurem samm on loomulikult partnerlusseadus, mille menetlemisele IRL kahjuks eelmisel aastal vee peale tõmbas. Olen veendunud, et kui IRL võidab valimised, siis see Eesti riiki sallivamaks kindlasti ei muuda - partnerlusseaduse mitte toetamisega on nad väga selgelt väljendanud oma sallimatust vähemuste osas.

Reformierakond on selle seaduse teksti kirjutanud ja usun, et kaasa tuleksid ka sotsid, ehkki Sven Mikser oma viimastes avaldustes on kahjuks teemat pigem vältinud, öeldes vabanduseks, et see ei ole nende prioriteet. Võrdse kohtlemise seaduse vastu hääletasid Riigikogus muideks Keskerakond ja Rahvaliit (välja arvatud Evelyn Sepp).

Mina isiklikult ei soovitaks rõhuda täna homoabieludele. Enamus samast soost partnerid ei toeta homoabielusid ka ise ja see tekitab ühiskonnas ainult vastasseisu. Partnerlusseadus lahendaks kõik peamised vajadused ja annaks vajaliku seadusandliku kaitse inimeste kooselule. See peaks kehtima kõigile, sõltumata soost ja sättumusest, ja ei tohiks olla diskrimineeriv ühegi eelnimetatud kriteeriumite osas, mis said võrdse kohtlemise seadusesse kirjutatud.

On tunda, et homofoobia on "imbunud" aastate jooksul ka geikonda - kogukonna paljud liikmed ei näe ka ise vajadust seista aktiivselt võrdsemaid võimalusi ja suhtumist pakkuva ühiskonna eest. Mida sa neile ütleksid, soovitaksid?

See, millises Eestis me elada tahame, on meie endi otsustada. Kõrge elatustaseme ja heaoluga riikides on sallivus ja avatus ühiskonnas normiks. Nende vahelele võib vaat et võrdusmärgigi tõmmata.

Kui tahame, et meie ühiskond oleks suletud ja puritaanlik, siis on see samuti meie valik. Mina oma tulevikunägemuses ei taha elada sellises Eestis, kus kõigi jaoks pole võrdväärset kohta. President tegi ju oma aastapäevakõnes tee lahti. Nüüd on küsimus, kes poliitikutest julgevad temaga sammu pidada või hoiavad endiselt kinni nõuka-aegsetest dogmadest ja hirmudest.

Milline on see ideaalne ühiskond, millega sa riigikogu liikmena ja kodanikuna rahule jääd ja kus kunagi rahuliku südamega pensionipõlve naudelda tahad?

Minu unistuseks on avatud,  sõbralik, tasakaalus, vaimselt ja füüsiliselt terve Eesti. See on kaine mõistus, alalhoidlikkus ja meie kõigi heaolu kasv. See on turvatunne homse ees. Lugupidamine, sallivus, austus ja tunnustus kaasinimeste osas on väärtused, mis meid edasi viivad.

Lõhed, väiklus, vihkamine ja sõgedus ainult nõrgestavad meie riiki. Kui tahame tugevaks saada, peame õppima koos elama ja erinevusi väärtustama. Peame kõik inimesed kaasama, kes siin riigis elavad, sõltumata nende keelest, kultuurist, eelistustest või tõekspidamistest. Võita on palju rohkem, kui kaotada.

Kuidas me saame kindlad olla, et sinu lubadused ei jää vaid tänaseks poliitiliselt kleepuvaks moosiks enne valimispäeva, vaid et sind juhivad või suunavad ka tegelikult siirad ja sisulised soovid Eesti vähemuste jaoks midagi reaalselt ära teha?

Kõige paremini räägivad inimeste eest ilmselt nende teod. Nagu juba nimetasin, on minu ettepanekul Eesti seadusloomesse toodud täiesti uue mõistena seksuaalne sättumus, mis seal enne ei eksisteerinud.

Ma ei usu loosungitega barrikaadidel lehvitamisesse ega paraadidesse. Seadusloomes tuleb tööd teha diplomaatiliselt ja taktitundega. Eriti nende teemadega, mis väga sügavalt inimeste tundeid puudutavad. Teen oma tööd pühendumusega ja olen oma loomuses erakondade ülene kandidaat, sest ma ei ole majanduslikult sõltuv ühestki parteist ega riigikogutoolist.

Olen viisteist aastat erinevaid firmasid üles ehitanud, mitmesajale inimesele tööd ja leiba andnud ning piisava elukogemuse omandanud, et oma valijaid väärikalt esindada. Sealt edasi otsustagu iga valija juba ise.

Üksi ei suuda keegi parlamendis midagi muuta, seetõttu on vähe usku ka üksikkandidaatidesse, kes sinna pürgivad. Keda loodad saada liitlaseks parlamendi sallivamaks muutmisel?

Mul on väga palju häid kolleege kõigis erakondades ja ma usun sildade ehitamise võimalikkusesse erakondade vahel. Tegelikult on igas erakonnas vahvaid ja tublisid inimesi - konkreetselt nendega tulebki koostööd teha.

Sallivuse teemad on delikaatsed ja vajavad inimeste vahelist suhtlemist ning usaldust. Eks usalduse mõõt on ka see, kas mind homme tagasi valitakse või mitte. Rahvas otsustab. Olen tänulik igale toetajale, kes nendesse põhimõtetesse usub, millest siin räägin.

Kas Eesti järgmist riigikogu on võimalik panna mõtlema sallivuse ja võrdse kohtlemise laias spektris, muuta riigikogu kui institutsiooni üleüldist suhtumist, et Eesti ühiskond peabki olema salliv ja austama erisuguseid peremudeleid?

Jõuga ei saa riigis midagi muuta. Kõik algab meie endi suhtumisest ja sellest, kuidas me kaasinimesi kohtleme. Kas meil on endil piisavalt tolerantsi nende suhtes, kes on meist erinevad? Võtame kasvõi puudega inimesed. Presidendi kõne ajendiks oligi ju tegelikult Haapsalu tragöödia. Kui märkame inimesi meie ümber ja suhtume neisse austuse ning lugupidamisega sõltumata nende erisustest, muutub samm-sammult ka ühiskond.

Riigikogu on ainult ühiskonna peegeldus, ei midagi muud. Et Riigikogu sallivamaks muuta, peame alustama nendest konkreetsetest isikutest, keda sinna valime. Seetõttu tahan rõhutada veelkord, et peame parlamenti valima need kandidaadid, kes sallivust inimestena üles näitavad. See on ainus võimalus, kuidas iga kodanik homme oma arvamust saaab avaldada. Valige homme need, kes teist hoolivad.

Vaata lähemalt:

• Ametlik kodulehekülg > Imre Sooäär