|
"Vaba kooselu on abielu kõrval üha levinum kooseluvorm," kirjutavad sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonnast poliitikaanalüüsi "Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud" sissejuhatuses toimetajad Liina Järviste, Kairi Kasearu ja Andra Reinomägi. "Enamik lapsi sünnib Eestis vabas kooselus. Mis mõjutab vabade kooselude kasvu? Kuidas käsitletakse vaba kooselu erinevate riikide seadusandluses? Kuidas hindavad Eesti elanikud abielu ja vaba kooselu praeguses Eesti ühiskonnas? Käesolevas toimetises käsitletakse abielu ja vaba kooselu küsimusi, soovides tekitada avalikkuses suuremat diskussiooni nende kooseluvormide üle."
2.4. Samasooliste paaride suhete reguleerimine
Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2008
Vaba kooselu reguleeritakse eraldi seadustega mitmetes riikides eeskätt samasooliste paaride puhul. Heteroseksuaalsetele paaridele on sarnased seadused sageli laienenud alles pärast samasooliste paaride seaduslikku tunnustamist, kui üldse (Bradley 2001). Samasooliste paaride kooselude registreerimise peamiseks põhjenduseks tuuakse, et abielu on püha ning selle õiguse laiendamine samasoolistele paaridele õõnestaks abielu kui institutsiooni. Lisaks eelnevale on heteroseksuaalsetel paaridel võimalus abielluda ning kui nad seda ei tee, on see nende teadlik valik.
Samasooliste paaride õiguslikku tunnustamist saab üldistatult jagada kolmeks:
2.4.1. Abielu
Samasoolistele paaridele kehtivad samasugused õigused, kohustused (vastutused) ja õiguslik tunnustamine nagu heteroseksuaalsetele abielupaaridele. Abiellumise õigus on samasoolistel paaridel näiteks Belgias, Kanadas, Hollandis, Hispaanias, Lõuna-Aafrikas. (Waaldijk 2006).
Näide: Belgia ja Holland
Nii Belgias kui ka Hollandis on samasoolistel abikaasadel samad kohustused ja õigused üksteise ja teiste (sh ühiskonna) ees nagu heteroseksuaalsetel abielupaaridel. Erandiks vaid see, et Belgia homoseksuaalsetel abielupartneritel ei ole õigust adopteerida koos last ning abikaasal ei ole õigust lapsendada oma partneri last. Nii Hollandis kui Belgias ei loeta lapse sünnil naissoost paaride puhul abikaasat automaatselt lapsevanemaks. Küll aga on sellisel juhul Hollandis teisel abikaasal üsna lihtsalt võimalik saada seaduslikuks vanemaks, täites vastava ametliku taotluse vormi (Waaldijk 2005). Näiteks 2005. ja 2006. aastal moodustasid samasooliste abielud Hollandis ligikaudu 2% kõigist sõlmitavatest abieludest.(Waaldijk 2007.).
2.4.2. Registreeritud partnerlus ja registreeritud kooselu
Samasoolistele paaridele, kes oma partnerluse registreerivad, hakkavad kehtima konkreetsed õigused, kohustused ja seaduslik tunnustamine. Need võivad olla samad, üsna sarnased või siis väiksemad kui abielus heteroseksuaalsetel paaridel. Sageli on registreerimissüsteem avatud ka mitteabielus heteroseksuaalsetele paaridele.
Samasoolistel paaridel on võimalik registreerida oma kooselu Andorras, Belgias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Gröönimaal, Islandil, Luksemburgis, Hollandis, Uus-Meremaal, Norras, Sloveenias, Lõuna-Aafrikas (alates 2006. a detsembrist), Rootsis, Šveitsis (alates 2007. a jaanuarist), Suurbritannias ning mõnedes Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Mehhiko, Hispaania ja Ameerika Ühendriikide piirkondades (Waaldijk 2006).
Näide: Rootsi
Euroopa riikides, kus samasooliste kooselusid registreeritakse, on need kooselud rohkem või vähem abielu sarnased – seega on tegu nn abielu aseainega, kui ei ole soovitud anda samasoolistele paaridele abiellumise õigust. Rootsi registreeritud kooselud on ilmselt kõige sarnasemad ametlike abieludega. Kuigi kooselu ei saa sõlmida kirikus, registreerivad samad volitatud isikud neid samas kohas, kus abielusid. Registreeritud kooselu lõpetab sarnaselt abielule ametlik, kohtupoolne lahutus. Sarnaselt abieluga võivad registreeritud partnerid võtta ühise perekonnanime. Samasoolistele registreeritud partneritele kehtib samasugune pärimisõigus nagu ametlikele abikaasadele ning lahutuse korral on partneril samad õigused ülalpidamisele ja varale kui ametlikul abikaasal (erandiks vaid abielueelse lepingu olemasolu). Registreeritud partnerite puhul on lihtsustatud ka elamisloa ning kodakondsuse taotlemine, kui üks partneritest ei ole Rootsi kodanik või resident. Abielust eristab samasooliste paaride registreeritud kooselu enim asjaolu, et lapse sünni puhul ei omistata isadust/vanemlust automaatselt ja kehtib keeld annetada elusatel partneritel teineteisele oma organeid (Waaldijk 2005: 39).
2.4.3. Registreerimata kooselu
Registreerimata kooselu puhul tekivad õigused ja kohustused automaatselt pärast teatud kooselatud aega ning peaaegu alati kehtivad need ka heteroseksuaalsetele paaridele (ILGA Europe) Tavapäraselt reguleeritakse mitteametlikke kooselusid riikides, kus samasoolistel on võimalik oma suhet ametlikult registreerida. Samas on reguleerituse tase üsna erinev. Iseäranis sotsiaalkindlustus- ning maksupoliitikaalane reguleeritus erineb riigiti märgatavalt (Waaldijk 2005: 31). See nn eelduslik skeem kehtib lisaks enamikule eelpool nimetatud riikidele Austraalias, Brasiilias, Kolumbias, Horvaatias, Ungaris, Iisraelis, Portugalis ning osas Austraalia, Itaalia ja Ameerika Ühendriikide piirkondades (Waaldijk 2006).
Näide: Saksamaa
Üks kõige madalama reguleerituse tasemega riik samasooliste mitteametlike kooselude puhul on Saksamaa. See on näide, kuidas samasooliste mitteametlikke kooselusid tunnistatakse vaid väga konkreetsetel sotsiaalkindlustuse ja üürimisega seotud juhtudel. Mõningatel piiratud juhtudel, kui üks kooselupartner peab teist üleval, on võimalik saada tulumaksualandust. Kooselu võib osal juhtudel mõjutada ka sotsiaalmaksu määra. Kõige selgem tunnistus samasooliste vaba kooselu puhul Saksamaal on seaduslik õigus jätkata partneri surma korral ühise kodu üürimist (Waaldijk 2005).
3.5. Hoiakud samasooliste kooselude kohta
Uuringusse lisatud kooselusid käsitleva küsimusteploki üks eesmärk oli kaardistada ka samasooliste inimeste kooselude suhtes valitsevaid hoiakuid.
Kui vaba kooselu tunnustatakse valdavalt kahe erinevast soost inimese puhul (78% täiesti nõus või pigem nõus), siis samast soost inimeste puhul ei olda nii tolerantsed. Jooniselt 11 selgub, et Eesti ühiskonnas valitseb samasooliste paaride kooselu suhtes pigem negatiivne hoiak. Vaid kolmandik (31%) on neid, kes nõustuvad (täiesti nõus või pigem nõus), et vaba kooselu on tunnustatav ka kahe samast soost inimese puhul. 48% pigem ei ole või pole üldse selle väitega nõus. Viimaste hulgas on eeskätt vanemad inimesed ja meesterahvad. Samas tuleb siinkohal märkida, et suhteliselt suure osa moodustavad need, kes ei oska antud väite puhul seisukohta võtta – neid on tervelt viiendik (21%). Seega võib öelda, et kuigi ligi pool inimestest leiab, et vaba kooselu ei ole samast soost inimeste puhul tunnustatav, on siiski teine pool ühiskonnast selles suhtes liberaalsem või pole oma seisukohta veel kujundanud.
Uuriti ka inimeste suhtumist samasooliste paaride võimalusesse oma kooselu ametlikult kinnitada. Väite sõnastamisel välditi teadlikult sõna „registreerimine”, mis oleks seostunud otseselt abiellumisega ning kasutati väljendit „kooselu ametlikult kinnitada”. Väitega, et samasoolistel paaridel peaks olema võimalik enda vaba kooselu ametlikult kinnitada, nõustub vaid 18% inimestest. Oluliselt suurem on nende osakaal, kes selle väitega ei nõustu: 45% ei ole üldse nõus ning 15% ei ole pigem nõus. Ka selle küsimuse puhul on aga üle viiendiku (22%) neid, kes ei oska antud küsimuses seisukohta võtta.
Sarnastele tulemustele jõuti ka 2006. aasta Eurobaromeetri uuringus, kus Eesti inimesed olid ühed Euroopa konservatiivsemad samasooliste paaride õiguste hindamisel.
Seega võib samasooliste paaride kooselu puudutavate hoiakute puhul öelda, et kuigi suhteliselt suur osa ühiskonnast ei tunnusta seda, on teisalt siiski suur osa inimesi, kes pole oma seisukohta neis küsimustes veel kujundanud või on toetaval seisukohal.
Eelneva põhjal võib esitada järgmised soovitused.
• Vaba kooselu on ühiskonnas abielu kõrval väga levinud kooseluvorm ja vajab poliitika kujundamisel seetõttu senisest suuremat tähelepanu.
• Seadusliku kaitse erinevused vaba kooselu ja abielu puhul vajavad ühiskonnas laiemat selgitust ja arutelu.
• Ühiskonnas valitsevad hoiakud väljendavad soovi kindlustada abielupaaridega sarnane õiguslik kaitse ka vaba kooselu paaridele.
• Mitmesuguste sotsiaalsete ja majanduslike riskide maandamiseks tuleks kaaluda vaba kooselu paaridele suurema kaitse tagamist õiguslike regulatsioonidega.
• Täiendavate regulatsioonide väljatöötamise käigus tuleks teha olemasolevate seaduste õiguslik analüüs ning kavandatavate regulatsioonide mõjuanalüüs, sealhulgas hinnata mõju lastele (nt kooselu lõppemisel).
• Ühiskond on väheteadlik samasooliste paaride probleemidest ja võimalustest, mistõttu need vajaksid põhjalikumat käsitlust. Sarnaselt heteroseksuaalsete vaba kooselu paaridega tuleks kaaluda seadusandluse täiendamist samasooliste paaride sotsiaalsete ja majanduslike riskide vähendamiseks.
Vaata lähemalt:
|
