 Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut kaardistas Eestis LGBT (lesbi, gei, bi- ja transseksuaalsete) inimeste igapäevaseid probleeme ja sel teemal seni läbi viidud uuringuid. Valminud aruandest selguvad mitmed positiivsed arengud, aga ka probleemid, miks ühiskondlikul ja poliitilisel tasemel LGBT teema seni väheoluline on olnud.
Õiguse instituudi võrdse kohtlemise ekspert Marianne Meiorg nentis, et olles seksuaalvähemuste teemaga juba kaks aastat tegelenud, kerkib ikka ja jälle üles küsimus sellest, kas LGBT inimeste olukord on tõesti nii keeruline. “Just seetõttu otsustasimegi kokku koguda kõik Eestis LGBT inimeste teemal tehtud uuringud ning välja selgitada, mida me teame ja mida oleks kindlasti veel vaja teada," sõnas Meiorg.
Seksuaalvähemuste teema ei ole enam tabuteema ja seda näitab ka LGBT kogukonna problemaatikat käsitlevate uuringute arv. Suur osa seni läbi viidud uuringutest seostub kooselu tunnustamise ja seksuaaltervise küsimustega, palju kirjeldatakse ühiskonnapoolseid hoiakuid ja suhtumisi ning LGBT inimeste endi arvamusi ja ootusi. Paraku ei ole paljude uurimuste ja teadustööde kvaliteet kuigi kõrge - juhtivatele sotsioloogidele ei paku teema huvi; juhendajad ei ole teemaga kursis ja sotsiaal- ning soouuringuid ei väärtustata üleüldiselt.
Intervjueeritud ametnike ja LGBT organisatsioonide esindajate nägemusest selgus, milliseid andmeid tuleks koguda ja mida edaspidi uurida. Kogukonna nähtamatuse ja sisemise killustatuse tõttu on aga seksuaalvähemuste teema on raskesti uuritav. Intervjuudest selgus ka see, et LGBT inimesed näevad poliitilise tahtmatuste taga teemaga tegeleda eeskätt poliitilist kultuuri, foobiaid ja sotsialismi kinnisideed. Ametnike hulgas on seksuaalvähemuste temaatika küll teadvustatud, kuid siiski igapäevases töös ebaoluline.
Kriitilise üldhinnangu taustal nähti aga ka positiivseid arenguid - näiteks võrdse kohtlemise seaduse jõustumist, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevust, poliitilise debati avardumist, 41 avaliku elu tegelaste pöördumist, LGBT inimeste aktiivset tegevust jms. Väärtustatakse ka missioonitundega aktiviste, kuid leitakse, et eeskujusid oleks vaja mitmetel erinevatel tasemetel.
Vaata lähemalt:
|
